Mine sisu juurde
Iga artikli pealkiri eraldi real! Pärast muudatusi kontrolli väljalogituna, kas artikkel on avalik

Tingimused registreermisel:
Kasutaja kohta 1 kasutajakonto! Topeltkontode avastamisel need kustutatakse.

Keelatud on:
1. Segada viki korrapärast tööd (sh vandalism, spämm jms).
2. Postitada roppu või muul moel lastele ebasobilikku sisu.
3. Jagada linke ning postitada teksti reklaamimise eesmärgil.
4. Olla ebaviisakas.
5. Propageerida illegaalset tegevust.
6. Toimetajate, Mängukoopa kasutajate avalik halvustamine, kui on probleem, tuleb võtta ühendust usaldatud toimetaja või kõrgemaga.

Artiklite sisu:
1. Ei tohiks sisaldada kirjavigu.
2. Peaks olema Mängukoopaga seonduv või selle süsteemide kasutamist hõlbustava funktsiooni/võimalust kirjeldav.
3. Peab olema korrektselt vormistatud, kasutades vikisüntaksi.

Teadmiseks:
1. Reeglite vastu eksimisel võib kasutaja vikist tähtajatult blokeerida, blokeeringust vabanemiseks tuleb saata vabas vormis avaldus usaldatud toimetajale või kõrgemale (kuid mitte varem, kui 1 nädal pärast blokeerimist), kes otsustab, kas anda toimetajale uus võimalus või mitte (tuleks meeles pidada, et ta pole kohustatud seda tegema), tõsisemate rikkumiste korral on blokeering üldjuhul igavene.
2. Viki tahtlikul ründamisel/reostamisel võtame seda kui rünnakut Mängukoopale ning karistada võib selle toimepanija saada mõlemal saidil.
3. Kui toimetaja pole mõnda aega kuidagi vikisse panustanud, siis võidakse ta toimetaja privileegidest tähtajatult vabastada. Huvi naasedes tuleb õiguste taastamiseks ühendust võtta usaldatud toimetaja või kõrgemaga, kes esitab vajadusel mõned toimetamisega seotud kontrollküsimused.

Metsatöll - Oma Laulu Ei Leia Ma Üles

Allikas: Mängukoopa Viki
 Kivine Maa Küü Oma Laulu Ei Leia Ma Üles 


Üle vainude valendav aur,
vahulillede udune voodi.
Igaühel on südame laul,
igaühel on see isemoodi.

Lähen karjateed, karukell käes -
kutsun hiliseid laule ma koju,
ja nad tulevad männikumäelt,
kõige viimane udus veel ujub.

Minu laule vist teavad siin kõik
udus ripuvad kellukakannud,
kuna kõik nad siit karjamaalt sõid.
Nüüd üks vallatu plehku on pannud!

Üle vainude valendav aur,
mul on närbunud karukell süles.
Igaühel on siin oma laul
ja ma oma ei leiagi üles.