Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hinges okas.
Tuli minna kõrtsi ja seal kõrsi hoida nokas.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, näpud rakkus.
Pätt see tegi välja, aga ohver muudkui lakkus.
Refrään:
Küll on imeline, silm on vineline,
taeva minemine on võib-olla nimeline.
Põrgus põlemine, see on jõlemine,
kuid käib mõlemile, käib neile mõlemile.
Ilm on hukas, ilm on hukas,
kärbik seisis kalidorinukas.
Et poleks halli mu juuksetukas,
ma andsin tina nii, et õlut pruulis Luukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hinges okas.
Kodu poole kabuhirmus panin sügissopas.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, justkui nakkus.
Eluisu isemoodi elamusi pakkus.
Refrään:
Küll on imeline, silm on vineline,
taeva minemine on võib-olla nimeline.
Põrgus põlemine, see on jõlemine,
kuid käib mõlemile, käib neile mõlemile.
Ilm on hukas, jah ilm on hukas,
hirm käib ringi igas metsatukas.
Vaat nüüd on mokas, jah tõesti mokas,
teeb viinatilk must vaglarokakoka.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha,
kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha,
kõik on ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha..
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, jalad rakkus.
Kes see pakuks katust, sest et muidu tuleb matus.
Refrään (2x):
Küll on imeline, silm on vineline,
taeva minemine on võib-olla nimeline.
Põrgus põlemine, see on jõlemine,
kuid käib mõlemile, käib neile mõlemile.